• OMX Baltic0,02%261,86
  • OMX Riga−1,06%872,49
  • OMX Tallinn0,13%1 686,24
  • OMX Vilnius−0,17%1 010,36
  • S&P 5000,00%5 745,37
  • DOW 300,00%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,36
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,39
  • OMX Baltic0,02%261,86
  • OMX Riga−1,06%872,49
  • OMX Tallinn0,13%1 686,24
  • OMX Vilnius−0,17%1 010,36
  • S&P 5000,00%5 745,37
  • DOW 300,00%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,36
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,39
  • 27.01.15, 09:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Need perearstid võtsid enim dividende

Meditsiiniuudised tegi ülevaate perearstide poolt 2013. aastal võetud dividendidest ning pani 25 suuremat dividendivõtjat pingeritta.
Vereproovi võtmine.
  • Vereproovi võtmine. Foto: Erik Prozes
Tasub teada
Perearstid maksavad teistest madalamat palka TAI igaaastase palgauuringu kohaselt oli osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 2013. aasta märtsis 9,88 eurot ja õdedel 4,84 eurot tunnis.Vastavalt uuele kollektiivlepingule on alates 1. märtsist 2013 arstide tunnitasu alammäär 8 eurot ja õdedel 4,50, Kuigi enamikul ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. Arstide hulgas on neid 8%. Üle poole alla alammäära tasustatud arstide ja 43% õendustöötajate ametikohtadest asusid perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende.Palgastatistikas on oluline näitaja mediaan, mis näitab summat, millest 50% töötajaid saab vähem palka. Arstide tunnipalga mediaan oli 2013. aastal 8,79 eurot, õendustöötajatel 4,60 eurot.
Äriregistrisse esitati mullu 2013. aasta majandusaruanded, mil võeti dividende 2012. aasta eest. Suurim summa, mis määrati, oli 89 500 eurot. Tegemist oli pensionieas Tõrva perearstiga, kes loobus nimistust 2013. aasta suvel. Ta töötas oma nimistus kahe inimesega. Tegemist on erakordse summaga, millele teised ligi ei küündinud.
Suuruselt teine summa oli 79 788 eurot, kuid see jagunes ühes Tallinna haigla hoones tegutseva nelja perearsti vahel.
Ühe inimese kohta suuruselt teise summa, 40 168 eurot, võttis välja üks Pärnumaa perearst, kes pidas oma praksist kolme inimesega. Vahed järgmiste summade vahel olid väiksemad.
Mille arvelt need dividendid siiski tulevad? Kas haigekassa maksab nii heldelt?Haigekassast kinnitatakse, et perearsti ja pereõe tunnitasu on võrdne kollektiivlepingus kokku lepitud meditsiinipersonali palga miinimummääraga ja 2012. aastal oli arsti brutopalk 7,16 eurot tunnis ja õe brutopalk 3,83 eurot tunnis. Perearsti palk sõltub tema nimistus olevate isikute arvust ja vanuselisest koosseisust, kuna palgakomponent kuulub pearaha koosseisu. Seega nimistu miinimumsuuruse puhul (1200 isikut) ning Eesti keskmise vanuselise koosseisuga nimistus on perearsti ja pereõe brutopalgaks vastavalt 7,16 ja 3,83 eurot tunnis. Eestis on keskmiseks nimistu suuruseks aga ligikaudu 1500 isikut, seega suurema nimistu puhul saadakse ka enam vahendeid palgakulu katmiseks.Perearstil on haigekassa poolt ette nähtud 147 töötundi kuus ja pereõel 168 tundi. Seega oleks pidanud 2012. aastal perearsti kuupalk olema 7,16 x 147 ehk 1052 eurot bruto, mis teeb aastas 12 630 eurot bruto. TAI andmetel oli perearsti keskmine palk 1494 eurot. Pereõe palk oleks pidanud olema 3,83 x 168 ehk 643 eurot bruto, mis teeb aastas kokku 7721 eurot bruto. Seega, kui praksises on üks perearst ja üks pereõde, peaks 1200 isikuga nimistu korral olema praksise palgakulu 20 351 eurot. Suurema nimistu korral mõnevõrra suurem.
Nõmmel töötav perearst Eero Merilind möönab, et kui perearstid makse ei optimeeriks, tegutseksid nad nulli piires või mõnel aastal väikeses kasumis. "Dividendide võtmine ei ole mitte kasumi välja võtmine, vaid maksude optimeerimine," ütleb Merilind ja lisab, et tegutsetakse siiski pigem plaanimajanduse alusel. Merilind ise dividende ei võtnud.
Haigekassast öeldakse, et perearsti rahastamismudel tugineb keskmistele eeldatavatele kuludele, mis võivad tulenevalt perearsti(keskuse) kulude juhtimisest mõnevõrra erineda reaalsetest kuludest. Seadusandluse järgi on iga perearst iseseisvalt tegutsev ettevõtja, kes oma praksise korraldamisel lähtub Eestis kehtivatest õigusaktidest.
Variante kulude erinevusest toob välja ka Merilind. "Raha võib maapiirkonnas jääda pisut rohkem alles selle arvelt, et KOV maksab näiteks rendi- ja kommunaalkulud. Samas sõltub see suhetest KOViga. Samas on rent maal jälle oluliselt madalam kui Tallinnas," selgitab ta.
Merilind mõistab dividendide võtmist. Tema sõnul on perearst pidanud aastatuhande alguses oma tegevust alustades investeerima praksisesse 300-500 000 eurot. "Kui inimene võttis pensionile minnes perearstikeskusse pandud raha dividendidena välja, siis mina seda pahaks ei pane. Ta on sinna keskusse ju omal ajal ka üksjagu palju panustanud. Varem sai perearstipraksiseid ka müüa, kuid nüüd pole seda enam juhtunud," kommenteerib Merilind.
2014. aasta TAI palgauuringu avalikustamise järel selgitas perearstide seltsi juht Diana Ingerainen, miks perearstid endale vahel madalat palka maksavad. "Ettevõtjana peame ettevõtte kasumliku hoidma. Enamasti on tegemist soolopraksistega, kus perearst ongi endale tööandjaks juriidilises mõttes. Kuna dividendidelt on teatud maksud soodsamad, siis ettevõtjad seda varianti ka kasutavad," selgitas Ingerainen. "Hea tava on tööandja kulud ja tulud tasakaalus hoida pakkudes paremat abi, mis antud ressursi tingimustes pakkuda saab," sedastas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 27.01.16, 06:00
Parim tohter pani äri kasvama
Mitmed aasta parimad arstid on ka edukad ettevõtjad, kellest silmapaistvaima firma kasvatas aastaga käivet 50 korda.
Uudised
  • 22.11.16, 23:01
Perearstide suurima dividendisaagi noppis islandlane
Eesti maksusüsteem meelitab mujalt pärit perearste siin oma tulusid deklareerima. Kui mulluse dividendide TOPi võitis Iraagi päritolu perearst, siis tänavu leiame sellelt kohalt Rootsis tegutseva islandlase, kes ise elab Saksamaal.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele